Kuressaare Põhikool

Arengukava

2002-2005a. ja 2008

I. Sissejuhatus.

2002 – 2003 õa alustab Kuressaare Põhikoolis tööd 16 klassikomplekti 455 õpilasega. Oleme põhiharidust andev kool. Teenindame Kuressaare linna ja ümberkaudsete valdade lapsi.

Tule meie kooli ja SA ei kahetse

Lõpetad meie kooli, oskad teha õiged valikud haridustee jätkamisel.

Õpilaste arv Kuressaare linnas ja kogu Eestimaal on kahanev suurus. Kuressaare hariduskorralduses on koht kahele gümnaasiumile ja kahele põhikoolile.

2008-2009 õa kujuneb Kuressaare Põhikool ühe paralleeliga ja 9 klassikomplektiga kooliks.

II Kuressaare Põhikooli arengulugu

Kuressaare Põhikooli asutamisajaks loetakse 1. septembrit 1960. Uue kooli rajamine oli tingitud tollase Kingissepa linna elanikkonna kiirest kasvust ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldusest reorganiseerida senised 7- klassilised koolid 8-klassilisteks.

Kuressaare Põhikoolil on tulnud oma 40 tegevusaasta jooksul muuta nii nime kui asukohta.

1959. aastal asuti linna 8-klassilise kooli jaoks taastama vana gümnaasiumihoonet aadressil Pikk t. 31 ja aasta pärast alustaski kool seal tööd. Koolis õppis 378 õpilast. Õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1972 - 73 õa oli koolis 530 õpilast ja 17 klassikomplekti. Koolis käidi kahes vahetuses. Töötas ka pikapäevarühm.

1978. aastal likvideeriti ENSV Min. Nõukogu määrusega Kingissepa Algkool. Koolimaja ja õpilased anti üle Kingissepa 8-klassilisele koolile. 1978. aasta suvel koliti oma koolimajast praegusesse koolihoonesse Garnisoni tänaval. Kingissepa 8-klassilise kooli hoone läks vene õppekeelega Kingissepa 3.keskkoolile.

1987.aastal püüti koolireformi abil parandada õppetöö kvaliteeti põhihariduse osas ja sel eesmärgil muudeti senised 8-klassilised koolid 9-klassilisteks. Sellega seoses muutus ka kooli nimi – Kingissepa 9-klassiline kool. Seda nime sai kool kanda vaid aasta, sest seoses linna nime ennistamisega Kuressaareks 1988.aastal, muutus kooli nimi Kuressaare 9-klassiliseks kooliks.

1992.aastast kannab kool Kuressaare Põhikooli nime.

III. Praeguse olukorra kirjeldus

Õpilaste arv seisuga 10. aprill 2002 oli 446. Koolis töötab 15 klassikomplekti, I-IV klasse on 1 klassikomplekt, V klasse on 3 ja VI-IX klasse kõiki 2. Põhiainetes on nõrgematel õpilastel võimalus saada õpetust tugiõppe rühmades. Algklassides töötab 3 parandusõppe rühma. Koduõppel on 2 õpilast. Logopeedilist abi saab 41 õpilast

Eelmisel kevadel lõpetas kooli 41. lend. Kõik 54 lõpetajat jätkasid edasiõppimist: 15 õpilast ametikoolis, 5 õpilast Kuressaare Õhtukeskkoolis, 34 õpilast jätkasid haridusteed Saaremaa gümnaasiumides.

Kuressaare Põhikoolis on traditsiooniline klassiõpe. Kooli põhieesmärgiks on vastavalt õppekavale iga lapsele tagada tema võimetekohane arendamine.

Selleks tuleb võimaldada tugiõpet nõrgematele õpilastele põhiainete osas ja valmistada võimekamaid ette gümnaasiumi astumiseks.

Kooli õppe- ja kasvatustöö põhimõtted:

1) Õpilaste aktiivsuse ja vastutuse suurendamine. Õpilane õpib iseenda, mitte õpetaja jaoks. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja.

2) Õppekava on tasakaalustatud ja integratiivne ( ainetealane koostöö).

3) Õpetus on kaasajastatud ( uued õppemeetodid, tehnilised vahendid).

4) Isamaalisus ja rahvusvahelise suhtluse arendamine ( kirjavahetus, vastastikused külaskäigud);

5) Aktiivsuse ja loovuse arendamine lastes ( probleemõpe, rollimängud, olümpiaadid, konkursid, ringid, võistlusmängud );

6) Õppimis- ja õpetamissõbraliku mikrokliima loomine koolis;

7) Iseseisva tööoskuse arendamine ( arvuti ja raamatukogu kasutamine );

8) Õppekava avatus muutustele ühiskonnas ja koolielus, kokkulepped õpilaste, õpetajate ja lastevanematega.

Koolis on eelisarendamisel 3 tegevussuunda:

1. Sport ja tervis- kool kuulub esimest aastat Eesti Tervist Edendavate Koolide võrgustikku.

2. Keskkond ja säästev areng – meil on koolimetskond ja tihedad koostöösuhted maakonna keskkonnateenistusega;

3. Majanduse algõpe Junior Achievemendi programmi järgi ( praegu algklassides);

Aasta-aastalt on meie kooli õpilaskontingent muutunud nõrgemaks. Suurenenud on õpiraskustega õpilaste osakaal, tihti pole lapsel piisavat toetust kodu poolt. Kuna meil puudub valikuvõimalus klasside komplekteerimisel, peame õppeedukuse parandamiseks tõhustama järelvastamiste korda, parandama senikehtivat tugiõppesüsteemi, koolitama õpetajaid toime tulema õpiraskuste ja erinevate käitumisprobleemidega õpilastega. Kindlasti tuleb kasuks õpilaste arvu vähendamine klassis ja suurem psühholoogi-poolne abi ja nõustamine. Katseliselt moodustame õpiraskustega õpilastele eraldi klassi, et õpetajal oleks võimalik kasutada individuaalset lähenemist ja enam hinnata õpilases arengut.

Suhtlemisel lastevanematega on häid tulemusi andnud arenguvestlused ja vanemate igakülgne teavitamine koolis toimuvast.

Tähtsaks peame õpilaste huvidele ja soovidele vastava huvitöö säilitamist. Koolil on mitmeid traditsioonilisi ja meie koolile omaseid õpilasüritusi ( rekordite päev, ainetevaheline teatevõistlus, Kooli-Top, kevadkontsert Linnateatris ja õpilastööde näitus , laulukonkurss “Lauluritsikas” jne ). Meie sooviks on laiendada huviringide tööd ja parandada huvitöö korraldamise põhimõtteid.

IV Eesmärgid :

Millest lähtuda ?

Kooli arengusuuna peamine indikaator on õpilaste arv koolis. Toetudes Kuressaare linnas ja lähivaldades reaalsele laste sündivusele, väheneb õpilaste arv lähitulevikus kõigis Kuressaare üldhariduskoolides. Siit lähtuvalt on kooli arenguprognoos aastani 2008 –2009.

KPK peaeesmärk on põhihariduse andmine kõigile õpilastele, kes on valinud meie kooli. Me tagame turvalise õpikeskkonna, sõbralikkuse ja mõistmise, arvestades iga õpilase võimeid, õpimotivatsiooni, arengu eripära.

KPK lõpetanud noor:

- saab aru oma reaalsetest võimetest

- teeb õige valiku õpingute jätkamiseks

- on sõbralik ja tolerantne kaasõpilaste, õpetajate ja kaaskodanike suhtes;

- valdab infotehnoloogia aluseid;

- on hea tervisega ja sportlik;

- on loodussõbralik ja säästva arengu põhimõtteid järgiv;

- on aktiivselt osalenud kooli huviringide töös.

V Tegevused eesmärkide saavutamiseks.

Koostöö õpilastega

- motiveeritud õpikeskkonna loomine , arvestades iga õpilase individuaalseid võimeid ja vajadusi; (pedagoogid, õppealajuhatajad)

- tugiõppe ja parandusõppe korraldamine; (Tiia Kuusk, I.Vann)

- konsultatsioonid ja järelaitamistunnid vastavalt vajadusele; (klassijuhatajad, aineõpetajad)

-     psühholoogiline ja logopeediline nõustamine; (Sirje Pree, Aire Vaga)

- loodusteemalise ja säästva elulaadi arendus koolis, võimalus osaleda metskonna tegevuses; (Katre Halliko)

- tervislike eluviiside propageerimine, koostöö Eesti Tervistedendavate Koolide võrgustikus; (Ly Haandi)

- huvitegevus koolis (Merle Sillavee)

· kooli traditsioonilised üritused

· koolipeod

· näitering

· laulukoorid , ansamblid ja solistid (Malle Tuisk)

· luulering  (Ly Kallas)

- alates 2002 – 2003 õa 1.septembrist (Katrin Kannik)

I klassis lisaks tavaõppele (Katrin Liiva)

inglise keel ja arvutiõpetus; (Laine Koert)

- alates 2002 1.sept. 7c klassi avamine õpiraskustega õpilastele ( kuni 16 õpilast ) (Jaan Lember, Tiia Kuusk)

- õpilaste osalemine rahvusvahelises programmis

“Ettevõtlus ja loovus” – koostöö 12 Euroopa regiooni kooliga (Mare Jasner)

( A Leonardo da Vinci projekt) algus 2003.a.;(Jaan Lember)

- õpilaste osalemine Kesklinna Spordiklubi tegevuses (Endel Saun, Annely Oolup)

 - Klassidevahelise võistluse korraldamine õppimine, huvitegevus, sport, käitumine, osalemine olümpiaadidel, konkurssidel;(Merle Sillavee, klassijuhatajad)

- Aasta Lõpetaja tiitli konkurss igal aastal, stipendium ( asutaja Karmen Palts );(õppenõukogu)

- õpilaste kutsenõustamine (Jaan Lember, Tiia Kuusk)

Koostöö õpetajatega

- sõbraliku ja loova töökeskkonna hoidmine ja arendamine; (Jaan Lember)
- õpetajate täiend- ja ümberõppe toetamine, motiveerimine; (Tiia Kuusk, Inna Vann)

- täiendada õpetajate tunnustamise ja premeerimise korda  (Jaan Lember)

- arendada enesehindamise metoodikat; (Jaan Lember)

- kollektiivlepingu sõlmimine ( 01.okt.2002) (Malle Tuisk)

Koostöö lastevanematega

- info liikumise tagamine

· infoleht igasse kodusse kord kuus (Merle Sillavee)

- regulaarsed koosolekud

· üldkoosolek kaks korda aastas (Jaan Lember)

· klassikoosolekud vastavalt vajadusele (klassijuhatajad)

- arenguvestlused õpilaste ja lastevanematega  (klassijuhatajad)

- erialased loengud

- koostöö kooli hoolekoguga  (Rein Kallas)

- lastevanemate kaasamine kooli üritustesse (Jaan Lember)

- kooli vilistlaskogu moodustamine ( 01.jaan 2003 ) (Marju Rannisto, Jaan Lember)

TEGEVUSKAVA 2002-2005

Tegevus	2002			2003	2004	2005
	Linna inves-teeringud	Kooli eel-arve	Fondid
1. Kooli psühholoog 0,5 ametikohaga	34 763
2. Koostöö kokkulepe Saaremaa Keskkonna teenistusega “KPK Metskond”			5000	5000	5000	5000
3. Osalemine programmis Tervist Edendavate Koolide võrgustik		3000	7000	10 000	10 000	10 000
4. Kooli traditsioonilised üritused		15 000	3000	18 000	18 000	18 000
5. 7. c klassi avamine, ruumi ja koolipinkide remont		6000
6. Projekt “Arvuti raamatukogusse”		9000	9000
7. Raamatukogu tarkvara soetamine		2750	2750
8. Arvutite ost koos tarkvaraga , koostöös Kuressaare LV , KG, SÜG	75 000
9. Kooli klassiruumide remont	1953820
10. Kooli võimla remont, katuse parandus ja värvimine , vahekoridori remont				900000
11. Kooli staadioni remont Kooli staadioni remont - lisaeelarve 2002 Projekteerimine	350000 386714 33000		283200	350 000
12. Klasside mööbli ost				60 000	60 000	60000

VI Muudatuste tegemine arengukavasse

1. Arengukava eesmärgid ja nende täitmine arutatakse läbi kooli õppenõukogu poolt iga aasta oktoobrikuus.

2. Muudatuste ettepanekud esitatakse arutamiseks ja seisukoha võtmiseks kooli hoolekogule.

3. Vajalikud muudatused teeb Kuressaare linna volikogu.